Sõnasepad: Keila I Keskkooli kirjandusringi almanahh 4, 1973.
[Tallinn]: Eesti NSV Haridusministeerium, 1973, 120 lk.

Keila I Keskkooli kirjandusringi liikmete loomingulise kogumiku saatesõnas on kooli direktor Endel Kukner märkinud, et tindikirjas esitatud mõtete jõudmine trükimustani on noorele sõna ilu harrastajale suureks saavutuseks ja tunnustuseks.

See väikeseformaadiline ja 1200 eksemplaris ilmunud trükis sisaldab nii vastavalt ajastule omaseid kirjatükke ja kui ka õpilaste päris huvitavaid kirjanduslikke katsetusi, luuletusi ning joonistusi.

Näiteks kirjutab 9. klassi õpilane Lea Kuusmaa „Ühest teatrielamusest“ [„Proovireisija surm“, peaosas Heino Mandri], 3. klassi õpilane Katrin Rehemaa raamatust „Pipi Pikksukk“, Elve Rand (6. kl.) kirjeldab õhtust jalutuskäiku talvises Keilas ja Veiko Eltermann (5. kl.) jagab oma muljeid kodusest Keila jõest. Mitmeid meisterlikke luuletusi on abiturient Luule Vainolt, Agu Veetamm on kirjutanud sõbrast Jüri Alterist, koolisõprusest Tõnu Karu. Kokku on omaloomingut 32-lt õpilaselt 120 leheküljel.

Sisaldab ka illustratsioone ja fotosid.

Tähtede poole : Tähte Paalaroosist Tähteks.
Keila : Keila Kool, 2022, 162 lk.

Kaante vahele on Tähte Paalaroosi sõbrad ja koolikaaslased koondanud tema kirjanduslikud katsetused ja tööd erinevatest allikatest, samuti tema kohta avaldatud kirjutised.

Trükis on illustreeritud Valdur Vachti fotodega.

Tähte Paalaroos lõpetas Keila Gümnaasiumi 2022. aasta kevadel.

100 eesti rahvakandlemängijat ja -meistrit : XX-XXI sajand.
[Tallinn]: Eesti Folkloorinõukogu, 2018, 284 lk.

Kogumikus on esitletud valik eelmise ja selle sajandi eesti rahvakandlemängijaid ja  pillimeistreid. Raamat sisaldab 100 isiku andmeid: kus ja kuidas õppisid kannelt mängima, mida ja kuidas mängiti, kuidas tuli edu ja tunnustus, kes pille meisterdasid, kuidas kandleid häälestati, mängutehnikate ja pillide kirjeldused jne. Andmed rahvamuusikute kohta on esitatud maakondade kaupa. Iga kandlemängija ja pillimeistri kohta on ka fotod.

Keilat esindavad kandlemängija ja -õpetaja Pille Karras, kes on sündinud Keilas, rahvamuusikateadlane ja etnograaf, samuti Keilas sündinud Igor Tõnurist ning kandlemängija Merle Põder, kes elab Keilas ja on töötanud õpetajana Keila Vikerkaare lasteaias.

Materjal raamatus põhineb aastatel 2012-2018 korraldatud rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise projektil.

Raamatus on väike osa meie rahvamuusika ajaloost. Kogumiku koostaja on Guldžahon Jussufi.

Miiduranna, Haabneeme ja Pringi : Viimsi vanad rannakülad.
[Viimsi], Rannarahva Muuseum, 2022, 287 lk.

See kaunilt kujundatud raamat on Viimsi lääneranniku külade – Haabneeme, Miiduranna ja Pringi ajaloost. Külade ajalugu on lugejate ette toodud valikteemadena olnud aegadest ja materjalidest, mida muuseumil on õnnestunud koguda, olgu need siis fotod, ürikud või mälestuskillud. Need kolm küla asuvad Viimsis üsna lähestikku ja on siiski erineva ajalooga. Haabneeme oli keskajal rootslaste rannaküla, mille hiilgeaeg langes kokku Pirita kloostri õitseajaga. Miiduranna oli põline põllumeeste ja kalurite küla ja väike Pringi küla muutus rootslaste vabatalust Viimsi haridus- ja vallakeskuseks.

Raamatu Varia osas on ka kirjutised Viimsi rannatalupoegade meresõiduoskusest, ülevaade Viimsi ajaloolistest kohanimedest, Viimsi metsandusest läbi mitme ajastu, talude päriseksostmisest ja Maareformist 1919.

Nõukogude ajal olid külade muutused väga suured ja pöördelised, algas nn „Kirovi aeg“, ja nagu muuseum mainib, nõuab see juba uut raamatut ja teistsugust teemapüstitust.

Ado Köögardali päevaraamat 1949. Keila : Harjumaa Muuseum, 2021

Keila Leht kirjutab:  „Keila koguduse kauaaegse õpetaja Ado Köögardali kroonikalised märkmed on keilalaste jaoks olulise tähendusega, kajastades siinset elu vahetult väga paljudes valdkondades alates ilmavaatlustest, olmeliste olude kirjeldamisest, töö- ja pereeluga seotud detailidest kuni Keila ja lähiümbruse sündmusteni, inimeste iseloomustamiseni, ajaloolise kaaluga faktide kirjeldamiseni.

1949. aasta on ajalukku läinud eelkõige kui märtsiküüditamise ning kolhooside loomise aasta, sellega kaasnesid aga tagakiusamised, pealekaebamised, ülekuulamised, kontrollimised ning ebainimlikud sunnimeetmed. Valitses lõputu hirm teha või öelda midagi, millele järgneks karistus. „ Nii nagu eelmised kaks päevaraamatut, on sellegi ümber kirjutanud, kommenteerinud ja toimetanud Ado Köögardali tütretütar Anu Saluäär-Kall.

Harku vald aastatel 2014-2021. [Tabasalu] : Harku Vallavalitsus, [2021]

Kohaliku omavalitsuse seitsme aasta jooksul toimunud arengut kirjeldav trükis. Alateemad: valla ettevõtted, uued ehitised, kultuur, haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, üritused; vallavalitsus ja vallavolikogu; külaseltsid; kogukondlik tegevus.

Lisades on nimekirjad vallavolikogu koosseisudest, volikogu esimeestest ja vallavanematest, valla teenetemärgiga autasustatutest.

Universitas Vasallorum : Harju-Viru vasallid 13.-16. sajandil.  Keila : Harjumaa Muuseum, 2022

Harju-Viru vasallkond oli Põhja-Eesti läänimeeste seisuslik korporatsioon keskajal, hiljem võrsus sellest Eestimaa rüütelkond. See raamat käsitleb Harju-Viru vasallide ühingu ajalugu, läänimeeste valdusi, nende sõjalist rolli, heraldikat ja igapäevaelu. Mitmel leheküljel on kirjeldatud ka Keila vasallilinnust, mis on üks vähestest säilinud väikelinnustest Eestis.

Raamatule eelnes samanimeline näitus Harjumaa Muuseumis kaks aastat tagasi. Näituse koostajad olid TÜ doktorant Kristjan Kaljusaar, Harjumaa Muuseumi teadur German Lebedev ja ajaloohuvilisest kunstnik Daniel Kolpaktši. Nemad on ka antud trükise autorid. Raamat on rikkalikult illustreeritud

Aller, Kadri. Krokuall ja muttertansi : tondijutte Keila kihelkonnast. Keila, 2021

See on Keila kihelkonnast pärit tondijuttude raamat.   Rahvapärimuse põhjal on need ümber jutustanud Kadri Aller.

Lugude kirjutamisel on aluseks võetud Keila kihelkonnast pärit ülestähendused luupainajatest, näkkidest, krattidest, kodukäijatest ja muudest kummalistest tegelastest, mis pärimusteadetena on hoiul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Kadri on neljandat põlve keilalane, lõpetanud Keila Gümnaasiumi aastal 2006.

Raamatu on ta pühendanud oma vanaema Margot Laulule.

Urbanik, Terje.  Siniste süte ja vete lummuses.  [Rannamõisa], [2014]

Raamat on valminud Rannamõisa Laevaseltsi projekti «Elu võimalikkusest põhjarannikul ja Vääna jõe kallastel» raames.
Raamat kajastab Rannamõisa kandi mere- ja kalastuse ajalugu, rannarahva eluolu, nende rõõme ja muresid nii Vääna jõe kui Keila jõe kallastel. Samas on raamatust oluline osa pühendatud Ahto Valteri elule, kes esimese eestlasena purjetas eesti lipu all ümber maakera.

Sisaldab unikaalseid fotosid ja ka purjelaev „Ahto“ jooniseid.

Terje Urbanikult on varem ilmunud mitmeid väljaandeid Harku valla ajaloost.

Maiste, Juhan. Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg. Tallinn, 2021

Olulise kultuuriväärtusega teos ja üks põhjalikumaid mõisaajaloo käsitlusi.

Kunstiajaloolasest autor ütleb, et on tahtnud lugejale pakkuda raamatut, kus on üht lugu püüdnud jutustada kahest erinevast perspektiivist: nii mõisniku kui talupoja seisukohast vaadatuna. Siin on käsitletud oluliselt enamat kui ainult Anija mõisa ja maad selle ümber. On püütud näha laiemat tausta nii Eestis kui mujal. Raamatus on üle 300 illustratsiooni ja ka isikunimede register.

Juhan Maiste on varem avaldanud raamatuid mõisaarhitektuuri, Tallinna vanalinna ja Estonia teatrimaja kohta jm.

Teinbas, Lembit. Lugusid … : vanadest kõrtsidest: Kiilist Keilani – Ääsmäelt Nõmmeni. Saku mõisahäärberist. Saku Õlletehase ajaloo keerdkäikudest.  [Jälgimäe] : L. Teinbas, 2021

Lood vanadest kõrtsidest ja pruulikodadest, mõisatest, nende peremeestest ja vassimistest Saku Õlletehase ajaloo ümber. Raamatu esimeses jaos on kirjutatud vanadest kõrtsidest Kurna, Sausti, Tõdva, Saku, Saue ja Keila kandis. Teine jagu sisaldab Saue ja Saku mõisate minevikukirjeldusi ning kolmas jagu tutvustab õlletootmise ajalugu Sakus, samuti Jõhvi mõisa iidset alkoholimajandust ja kunagist Jõhvi Õllevabrikut.

Raamatu koostajalt on varemgi ilmunud koduloolisi väljaandeid Jälgimäe, Saue ja Saku piirkonna kohta.

Koppel Helle. Valge maja lood. Saue kool 1921-1974. [Saue], 2021

Vanamõisa ja Alliku küla piiril on valge punase katusega hoone, mida tuntakse Valge maja nime all. Selles majas on jagati koolitarkust Saue kandi lastele aastatel 1921-1974.

Kroonikaraamatute, arhiivimaterjalide ja mälestuste põhjal on kokku pandud huvitav raamat kooli asutamisest, koolis õppimisest, koolijuhatajatest, koolilastest ja koolielu sündmustest  selles majas läbi pöördeliste aastate. Väärtust lisavad ka fotod ning isikute ja kohanimede loetelu raamatu lõpus.

Napp, Vaino. Kodukandi killud. Pikavere, 2020

Kogumik koosneb paladest eri ajast, paikadest, inimestest. Ühine on kõigi juures Pikaveres ja lähiümbruses toimunu. Raamatus on  ajaleheartikleid, sõnavõtte, kaastöid. Paiga ajalugu on ka konkreetne sündmus, mille tarbeks lugu on kirjutatud. Sisaldab samuti valikut ajaleheartikleid raamatu koostaja tegemistest. Illustreeritud must-valgete fotodega.

PeatusKOHT: Tallinna ja Harjumaa ühissõidukipeatuste uuring: peatuste roll jätkusuutlike ja võrdsete liikumisvõimaluste toetamisel. Tallinn, 2021

Uuring teostati SPINUNIT OÜ ja Demos Helsinki OY poolt vahemikus august-november 2020. Uuringu tellis Harjumaa Omavalitsuste Liit ja seda rahastati Läänemere piirkonna programmi vahenditest. Uuringu raport koosneb 6 osast s.h. peatuste andmepõhine analüüs, paikvaatluse tulemused. Paikvaatluses näiteks on analüüsitud 64 peatust 25 asukohas (Treppoja risti bussipeatus, Vasalemma rongipeatus, Rummu bussipeatus, Keila raudteejaama bussipeatus, Laagri rongipeatus jt.).  Varustatud paljude tabelite ja fotodega.

Kändler, Tiit. Kõige selle keskel : Kalamaja agulist Reaalkooli. Tallinn, 2020

Teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija Tiit Kändleri sünnikoht on Harjumaal Turbas.

Ta on kirja pannud oma lapsepõlve loo humoorikalt ja kaasahaaravalt. Lahti rullub ehe elu Kalamajas 1950-ndatel, aga ka Turbas, Lillekülas ja tänases Reaalkoolis

Tudre, Ilse. Raasiku ja tema ümbrus ajavoolus. Raasiku, 2021

Selles mahukas (784 lk. ja üle 600 foto) raamatus on põhjalik ülevaade Raasiku endise mõisa valduste 800 aastasest ajaloost. See on tihedalt seotud praeguse Anija valla, Peningi ja praegu Jõelähtme vallas asuva Haljava mõisaga, seega palju ajaloolist materjali ka nende kohta.

1. osa hõlmab ajalugu aastani 1800 ja on koostatud pastor Wrede Harju-Jaani kirikukroonika põhjal.

2. osas on aastad 1800 – 1900 ja põhineb Agari talu peremehe Priidik  Andevei kodukroonikal ja inimeste mälestustel

3. osa on ajast 1900 kuni tänapäevani, sisaldades paljude inimeste meenutusi

4. osas on ülevaade Raasiku ümbruse põlistaludest

Raamatu autor on kodu-uurija ja endine apteeker.

Tervitused Viimsist . Tallinn, 2020

See kaunilt kujundatud raamat annab põgusa ülevaate Viimsi valla elukeskkonnast läbi külade ja läbi inimeste. Viimsi on kiirelt arenev ja kasvava rahvaarvuga vald. Looduskauni Viimsi poolsaare suurim väärtus on inimesed, kes seal praegu elavad.  Viimsi külad on kohaliku identiteedi kandjad. Raamatu lehekülgedel kajastub nii külade ajalugu kui ka tänane päev. Trükis on juubeliväljaanne ja valmis valla 101. aastapäevaks koostöös Viimsi Vallavalitsuse, Rannarahva Muuseumi ja kohalike elanikega.

Mõttelend : Kehra Gümnaasiumi VII almanahh.  Kehra, 2020

Igaüht meist vahel tabab kirglik loomisnälg,
Almanahhi loomingust on talletatud jälg,
Jäädvustatud ajalukku viie aasta kulg,
Mida paberile pannud pintsel, kaamera ja sulg.
Aitäh, hea lugeja, et sellest osa saad –
Meiepoolne rõõm on ilu jagada.

/Anne Tammaru luuletus trükise tagakaanelt/